Minu jaoks kõige suuremat emotsiooni pakkunud päev. Võtsime kolmekesi (Epp, Tõnu ja mina) rattad, ning sõitsime ja jõudsime Dim koopa juurde
View Larger Map
Vast see kaart näitab kah midagi. Vähemalt ma üritasin. Päeva peale tuli meil kokku ~39 km. Väga järsult mäkke ei läinud ja sinna on umbes 16 km millest enamuse sõitsime mõõda mere äärt. Minu jaks sai poole maa peal otsa aga teised aitasid puhata ning veensid, et jõuame küll kohale ning jõudsimegi. Pilte siis
 |
| teele |
 |
| innustajad |
 |
| vaade kohast kus mind turgutati |
 |
| teine vaade samast kohast |
 |
| vaated teelt |
 |
| sihtkoht paistab |
 |
| teekõrval jälgis mängu |
 |
| sealt me tulime |
Ja nüüd tuleb hulk pimedaid pilte koopast
 |
| Väljas |
 |
| teepeal alla minnes kohalikega kaupa tegemas (eks see kah oli turisti lõksu moodi aga emotsionaalselt kõige kenam kaubategu) |
 |
| Ostsime kuivatatult natuke. Pidavat kutsutama türgi šokolaadiks. |
 |
| minu arust olid kole hapud aga teised kiitsid |
 |
| jälle mere tasapinnal |
 |
| rattad omanikule tagasi |
 |
| omanikud või vähemalt seda äri ajavad tegelased |
No comments:
Post a Comment